Tartu rahu 105. aastapäeva mälestustseremoonia
Täna toimus Võru Gümnaasiumi siseõues Tartu rahu aastapäeva mälestustseremoonia. Küünlad süütasid kõikide klasside esindajad ning direktor. Mälestustseremoonia teksti luges ette 12L õpilane Hardi-Joosep Kongo. Kõne valmistas ette õpetaja Kaja Kenk.
Hardi-Joosep Kongo ettekantud tekst.
Täna on 3. veebruar. Eile möödus 105 aastat Tartu rahu allakirjutamisest. Venemaa pidi tunnistama Eesti suveräänsust. Nüüd sai lõpuks hakata rahulikult oma riiki üles ehitama. Sõda oli läbi.
Me seisame mälestustahvli ees, mis esimest korda avati 100 aastat tagasi (24. veebruaril 1925) Jüri tänaval asunud Võru gümnaasiumi aulas. Tolle valge marmortahvli saatus on siiani teadmata. Linnalegend räägib, et tahvel on peidetud kooli aeda. Selle tahvli avas meie koolipere veebruaris 2020, mil möödus 100 aastat Tartu rahust. Vabadussõjas osales umbes 150 Võru gümnaasiumi õppursõdurit.
„Võrumaa noored! Iseäranis teie pääle loodetakse. Teil peaks olema vaimustuse tuld! Pidage meeles – noorus kohustab. Kas nüüd ehk ei millalgi!“ – Nii pöördus oma õpilaste poole nädal enne Vabadussõja algust Eesti Kaitseliidu Võru linna ja maakonna ülem, kooli kehalise kasvatuse õpetaja Friedrich Vreemann.
Mina olen 19, peas on mitmeid plaane, mida edasi teha. Richard oli 19, Voldemar 16, Ernst Voldemar 19 ja August 18, kui nende jaoks sai kõik läbi. Kõik olid meie vanused. Kõik tulid kooli õppima. Nad said iseseisva Eesti koolis olla paar kuud ja siis algas sõda …
Meie kohus on austada neid, kes andsid Eestile võimaluse vabaks saada. Meie põlvkond on elanud ainult vabas Eestis ja omab seega ainult vabaduse kogemust. Vabadus on väärtus, mida ei tohiks keegi võtta iseenesest mõistetavalt. Meie kool on de jure kümnendat õppeaastat tegutsemas. Kui meie suudame edasi kanda nende koolipoiste mälestust, kes astusid isamaa ja vabaduse nimel võitlusse, elavad nad igavesti. De facto on meie enda teha, kas me juured on rohkem kui saja aasta sügavusel või eilse päeva kaugusel.
Soovin meile kõigile Aapo Ilvese sõnadega: „Tuuled ei jaksa meid puhuda teelt, hoiame vaimu ja kaitseme keelt. Sitke rahvas on vaba rahvas.“.
