II perioodi valikainete nädal lõppes muusikalietendusega
7.-11. märtsini toimus Võru Gümnaasiumis 2. õppeperioodi valikainete nädal, kus õpilased osalesid draamaõpetuse, füsioloogia ja biokeemia, loovkunsti, kergejõustiku, kokanduse, laboratoorsete tööde ja mikroskoopia aluste, loovkirjutamise ja loomingulise visandamise, mobiilirakenduste programmeerimise, rahandusliku kirjaoskuse, arheoloogia, praktilise keemia, riigikaitse ja muusikali valikainetes. Tunnid toimusid nii koolimajas, Võru Spordikeskuses, Võrumaa Kutsehariduskeskuses, puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskuses Tsenter, TÜ arheoloogia instituudis kui Kuperjanovi jalaväepataljonis. Nädalale pani väärika punkti muusikali „Kiviaja Kalle“ esietendus reede õhtul kooli aulas.
Kohal oli rohkearvuline toetajaskond: vanemad, koolikaaslased ja sõbrad, fännid, ka muusikali autor Piret Rips-Laul. Libreto autor Leelo Tungal on muusikali kirjeldanud kui lugu inimhingedest, kes püüavad leida teed mõistmise ja armastuseni: „Kõik, mis meid ümbritseb, muudkui on muutumas,
muutub ka see, mis me südant on puutumas.
Ometi jääb läbi muutliku aja
püsima see, mida hingel on vaja…
Otsides enese elule tähendust,
vajame alati kellegi lähedust…“ (L. Tungal)
Kuigi loo tegevus leiab aset kiviajal ning tegelasteks kiviaja inimesed ja loomad, on see hõlpsasti asetatav tänapäeva, teemad ja probleemid on ajatud: omavahel purelemised ja nääklemised on harjutused tulevaseks eluks; viletsamate väljapraakimine ja eemale heitmine on nõnna mõnus; kiviaja raudset seadust – aidata tasub ainult neid, kes on ise enda eest väljas ja hea järje peale jõudnud – kohtab tänapäeval üsna sageli. Välja toodi nii soostereotüübid kui kunstimaailma ja materiaalse/pragmaatilise maailma igavene vastasseis. Esiplaanil aga oli küsimus, mis saab neist, kel süda pole kivist, puust, kes tahavad käia oma rada, mõelda oma peaga ja kõike ise avastada, kas siis halva või heaga. Ligi 20-liikmeline muusikaligrupp toimetas vaikselt ning aimamisi juba detsembrist alates muusikaõpetaja Silja Otsari ja lavastaja Heino Palli käe all. Piirjooned hakkasid selginema veebruaris. Lavalaudadele jõudnud tulemus oli sümpaatne, nauditav ja etendus kõnetas nii noori kui vanu. Kui põnnid nautisid seda kui lasteetendust, siis vanematele imponeerisid kirjaniku sõnaseadmisoskus, allusioonid erinevatele tekstidele, toredad rollitäitmised ja muusikalis-tantsulised lahendused. Ja muidugi lavaline sünergia. Libretisti sõnu kasutades võib rõõmuga tõdeda: „See, kelle südant kord muusika puutub, isegi üleni muusikaks muutub…“ Annely Hindrikson
Võru Gümnaasiumi õppejuht
