Studienorganisation

Akademisches Jahr

Das Studienjahr ist in drei Studienabschnitte unterteilt. Für jede Unterrichtsstunde gibt es einen neuen Unterrichtsplan. In einem Zeitraum (in der Regel insgesamt 11 Wochen) studiert der Student 10-11 Kurse, konzentriert sich also auf weniger Fächer gleichzeitig.

Pausenzeiten

Im akademischen Jahr gibt es fünf Pausen: Herbst-, Weihnachts-, Winter-, Frühlings- und Sommerpause. 5 Pausen ermöglichen eine gleichmäßigere Verteilung der Lernlast und sind schüler- und lehrerfreundlich.

Regelmäßige Studie

Jede Periode Die 10. Woche ist die Prüfungswoche, in der eine zusammenfassende Bewertung des erlernten Wissens erfolgt (Rechnen in 4 verschiedenen Fächern). Perioodi viimane (11.) nädal on valikainete nädal, mil õpitakse ainult valikkursuseid (sh G1 aastal Võru kursust ja G2 aastal riigikaitset). Abhängig vom Jahresplan der Schule kann der Zeitraum auch 12 Wochen lang sein (10 Wochen Pflichtunterricht, 11. Berechnungswoche und Woche 12 Wahlwoche).

Eine Zeichnung, die die Organisation der Unterrichtsarbeit des Võru Gymnasiums veranschaulicht

1.-9. EINE WOCHE

Normale Studienarbeit

10. WOCHE

Buchhaltungswoche

11. WOCHE

Wahlwoche

Anzahl und Dauer der Unterrichtsstunden

Der Unterricht beginnt um 8:30 Uhr und eine Unterrichtsstunde dauert 75 Minuten, 1 Kurs = 2 x 75-minütige Unterrichtsstunden pro Woche und Unterrichtsstunde. An einem Schultag finden 4-5 Unterrichtsstunden statt. Ergänzt wird der Unterricht durch eine Klassenlehrer-/Mentorenstunde und ggf. Nachbereitungen und Nachbeantwortungen („Glücksstunde“).

Bewertung

Bei der laufenden Lernbeurteilung kommen differenzierte (Prozentsätze) und undifferenzierte („gezählte“, „nicht gezählte“) Bewertungen zum Einsatz. Bei der Darstellung des zusammenfassenden Kurses und der Schulnote werden differenzierte (Fünf-Punkte-System) und undifferenzierte Bewertungen verwendet. Für Modul- und Wahlpflichtveranstaltungen kommt eine undifferenzierte Leistungsbeurteilung zur Anwendung.

Fremdsprachen und Wahlfächer

Es ist möglich, Englisch auf dem Sprachniveau B2 (in der Regel eine Fremdsprache in der Grundschule), Russisch oder Deutsch auf dem Sprachniveau B1 (in der Regel eine Fremdsprache in der Grundschule) zu lernen.

Am Ende jedes Semesters (für G1-Schüler am Ende der ersten beiden Semester) findet eine schulweite Wahlwoche statt, in der jeder Schüler die Möglichkeit hat, seine Fähigkeiten und Kenntnisse im Interessengebiet zu entwickeln. Während der Woche studiert der Student ein Wahlpflichtfach. Wahlfächer werden von Lehrern des Võru-Gymnasiums und Kooperationspartnern unterrichtet. Zum Beispiel 2023/2024. Während des Studienjahres können die Studierenden zwischen rund 60 verschiedenen Wahlpflichtfächern wählen. Die Anmeldung zu den Wahlfächern erfolgt zu Beginn eines jeden Studienjahres.

Iga abiturient peab gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksami.

– Eesti keele riigieksam on kohustuslik kõikidele eesti õppekeelega õpilastele. Õpilane registreerub hiljemalt 20. jaanuaril 2025. a.

– Matemaatika puhul on võimalus valida kitsa matemaatika ainekava või laia matemaatika ainekava järgi koostatud riigieksam. Õpilane teeb valiku ja registreerub hiljemalt 20. jaanuaril 2025. a.

– Võõrkeele riigieksami puhul võib õpilane 1) valida inglise keele riigieksami (mõõdab keeleoskust nii B1- kui ka B2-tasemel) või riigieksamiga võrdsustatud Haridus- ja Noorteameti korraldatava rahvusvaheliselt tunnustatud inglise keele eksami (C1 Advanced); 2) lisaks valida riigieksamiga võrdsustatud Haridus- ja Noorteameti korraldatava rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse, saksa või vene keele eksami B1- või B2-keeleoskustasemel; 3) esitada riigieksami asendamiseks omal kulul varem sooritatud ja riigi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele vähemalt B1-tasemel keeleoskust tõendava eksami tunnistuse/diplomi, mille vastavust originaalile kinnitab kool.

Kui õpilane on otsustanud sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt korraldatava võõrkeele eksami, siis peab ta end ise registreerima vastava keele eksamile EISs (välja arvatud Saksa II astme keelediplomi ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam). Rahvusvaheliste võõrkeele eksamite puhul küsitakse rohkem isikuandmeid kui riigieksamitel. Nõue tuleneb rahvusvaheliste testimisasutustega sõlmitud koostöölepetest. Saksa II astme keelediplomi ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse sakse keele eksam puhul kannab õpilased EIS-i Haridus- ja Noorteamet.

Õpilane, kelle tulemus ei ole piisav keeletaseme tunnistuse saamiseks, lõpetab gümnaasiumi, kui on saavutanud vähemalt ühe protsendi maksimaalsest tulemusest. Haridus- ja Noorteameti kaudu sooritatud rahvusvahelise võõrkeele eksami puhul ei ole koolil vaja esitada tunnistuse koopiat.

Kui õpilane on varem omal käel sooritanud eespool nimetatud keeltes vähemalt B1-keeleoskustaseme rahvusvaheliselt tunnustatud eksami ja soovib sellega asendada võõrkeele riigieksami, siis peab ta esitama tunnistuse/tõendi koolile hiljemalt 20. jaanuaril 2025. a. Sellisel juhul õpilane end võõrkeeleeksamile registreerima ei pea, vaid kool saadab Haridus- ja Noorteametile võõrkeeleeksami tunnistuse ning selle lisade koopiad, mille vastavust originaalile kool kinnitab, 1. veebruariks 2025. a.

Täpsemat informatsiooni 2024. aasta riigieksamite ja rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite ülesehituse ja sisu kohta ning näidisülesanded leiate Harno veebilehelt.

Riigieksamite tulemused

Viimased eksamitulemused on teada hiljemalt juunikuu keskel, õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 2025. a juuni keskpaigaks.

Lisainfo: Annely Hindrikson (annely.hindrikson@voru.edu.ee)

Iga õpilane peab riigieksamitele registreeruma ISE. Riigieksamitele registreerimine toimub Eksamite Infosüsteemis (EIS). Süsteemi on võimalik siseneda ID-kaardi, mobiil-ID, Smart-ID või HARID abil. Kui õpilasele ei eelnimetatud võimalused ei sobi, saab ta parooli kooli õppejuhilt (NB! Palume sellest vähemalt üks tööpäev varem teada anda!). Lisainfo, sh registreerimise juhendid on toodud siin.