Algas uus õppeaasta
2. septembril kell 11 toimus Võru Gümnaasiumi sisehoovis õppeaasta avaaktus.
Aktusel esinesid koolidirektor Karl Kirt ja Mõisnik Lasse Rihard Sissas looga “Ma sulle ulatan käe,” mille õpetas meestele selgeks õpetaja Silja Otsar. Lugu on sümboolse sisuga, kus üheltpoolt algab 12. klassile viimane õppeaasta ning koolijuhile esimene siin Võru Gümnaasiumis.
Direktor rõhutas aktusekõnes, et selleks, et kokku kõlada või tantsupeol ilusaid mustreid luua, tuleb pingutada, mugavustsoonist välja tulla ja teha mõnikord asju teistmoodi, kui oleme harjunud. “Nii kõlame koos kokku ja loome kauneid mustreid.”
Aktusel pidas tervituskõne linnapea Kalvi Kõva ning lauluga “Oo, küll on võrratu hommik!” esines G2 õpilane Anna Elisabeth Ago. Lauluga tehti ka tervitus uutele õpetajatele, kes alustavad sel õppeaastal oma tööd Võru Gümnaasiumis.
Tervituskõnega Mõisa poolt esines Lasse Rihard Sissas ning koolidirektor, Mõisnik ja lemmikõpetaja sõlmisid koolipere nimel koolirahu lepingu. G1 õpilaste esindajad helistasid sümboolselt esimest koolikella.
Mida tähendab koolirahu?
- Üksteise märkamist, kuulamist ja tunnustamist.
- Ühtehoidmist ja üksteise abistamist.
- Kõigi koolielus osalejate kaasamist ja omavahelist koostööd.
- Õppimise ja õpetamise väärtustamist.
- Vaimse ja füüsilise tervise toetamist.
- Turvalise koolikeskkonna loomist ja hoidmist.
3. septembril alustatakse tavapärase õppetööga.
Fotod: Loore Korbun
Koolijuht Karl Kirti kõne
Lugupeetud koolipere, austatud linnapea ja külalised!
Selle lauluga oli mul hea meel teile kõigile tere öelda! Lähme koos teele! Saabunud õppeaasta toob endaga kaasa mitmeid olulisi teemärke, mida üheskoos ületada.
10 aastat tagasi sai alguse Võru Gümnaasiumi lugu. Teekond, mis on olnud täis erinevaid väljakutseid, tõestamisi ning õnnestumisi. Õnnestumised annavad juurde indu ja rahulolu, ees seisvad väljakutsed panevad pingutama, enesele ja teistele tõestamine näitama, mida oskame ja mida suudame.
Nii nagu ühiskond on pidevas muutuses, tuleb ka koolil end sättida kursile, mis toetab enim tänaseid õppureid. Tormilised ja pidevad arengud meis ümbritsevas jätab paratamatult jälje kogu Eesti haridusmaastikule. Seega on ka kümne aastane Võru Gümnaasium muutunud ja kiiresti muutumas.
Täna siin õppima asuvad noored on juba saanud tunda keeristorme ühiskonnas, mis on muutnud mõttemalli ja pannud meid kõiki proovile. Tänased õppurid on tunda saanud kriiside väga otsest mõju iga päeva elule ja pidanud uutes tundmatutes olukordades end proovile panema. Ees ootamas ärevus ja küsimärgid, mida homne toob.
Ja kuidas me ka ei taha, muutused meie ümber jätkuvad ja seda tohutul kiirusel. Maailm ei püsi paigal. Kummalisel kombel on meil au, head noored, teid ette valmistada eluks, mille päris täpset käiku ei oska keegi hetkel ette näha. Selle heaks näiteks on tõsiasi, et veel ilmselt teie sündimise hetkel ei teadnud, et juba mõne aasta pärast on meil näiteks tehisintellekti rakenduste arendajaid vaja või krüptovaluutade analüütikuid. Täna on nad olemas. Aga, õppimine siin Võru Gümnaasiumis on üks parimaid valikuid, mida te teha saite.
Õppimine gümnaasiumis annab haridusvundamendi, laob põhiharidusele järgmise kihi. Õppimine siin ei tähenda ainult eri modaalsusega tekstide tähenduse mõistmist või lihtsamate ekstreemumülesannete lahendamist, vaid sealhulgas seda, kuidas olla hea inimene, hea kaaslane ja väga hea kohanemisvõimega väljakutsete lahendaja. Koolide suurimaid ülesandeid ongi inimeseks olemise kunsti õpetamine ja toetamine.
Seetõttu on õpe mitmekülgne, seinast-seina teemadega, valikaainetega, suundade ja moodulitega. Avab uksi ja proovib mõtestada. Nügib ja sunnib pingutama. Ja seda selleks, et teil oleks võimalikult tugev ja võimas kohver, millega elureisi järgmine siht ette võtta.
Nagu meie koolikass Johannes II-le magamise ajal hiir suhu ei satu, ei saa ka teile ämbriga teadmisi ja oskuseid pähe kallata. Kõik sõltub teist endist. Teie enda pingutusest, soovidest ja valmisolekust seda kõike vastu võtta.
Tänavuse õppeaasta lõpus toimub Tallinnas laulu- ja tantsupidu, mille pealkirjaks on sel korral „Iseoma.“ Selle sõna taga peitub mõte, et kuigi meil on palju ühist, oleme inimestena ikka igaüks ise- ja omamoodi. Aga koos moodustame ühe terviku.
See on ilus mõte. Inimesena oled ja olen ma ise ikka kõige tähtsam. Kui minus kui tervikus on asjad hästi, läheb ka elus hästi. Selleks, et minul läheks hästi, on mul vaja häid ja kokkuhoidvad, koos hingavaid inimesi, kellega koos purjetada või veel parem kasutada ära soodsat pärituult.
Siin on aga üks oluline mõte. Üheskoos pingutamine nõuab iga ühes individuaalselt mõnel juhul millestki loobumist või teistmoodi tegemist ehk nii öelda mugavustsoonist välja tulemist. Kui me teeks kogu aeg asju samamoodi nagu on tehtud, ei muudaks midagi endas ega ei paneks end ebamugavasse olukorda, kus me ei ole harjunud olema, ei muutuks sellest ju mitte midagi mitte kunagi. Vahest ehk teised, kes muutuvad, põrutavad meist mööda.
Selleks, et koos laulukaare all kokku kõlada või tantsupeol ilusaid mustreid luua, tuleb pingutada, mugavustsoonist välja tulla ja teha mõnikord asju teistmoodi, kui oleme harjunud. Nii kõlame koos kokku ja loome kauneid mustreid.
Hea koolipere!
Mul on teile mõned soovid selleks õppeaastaks. Tähistame üheskoos väärikalt Võru Gümnaasiumi 10. sünnipäeva!
Seame endale eesmärke ja hoiame tasakaalus oma füüsilise ja vaimse tervise.
Pingutame, õpime ja avastame ning lükkame ennast oma tavapärasest mustrist välja, et saavutada uusi kõrguseid.
Toetame, märkame ja hoiame üksteist, sest üksinda purjetades kaua pärituult ei ole.
Ütleme pigem „Teeme ikka,“ kui et, ei ah ei viitsi, pole aega, mõttetu!
Ja ennekõike, ärme unustada iseennast. Ütleme vahepeal ka ei ja võtame enda jaoks aega. Mina ise olen kõige tähtsam.
Head kooliaasta algust! Tulgu see juubeli ning laulu- ja tantsupeo meeleolus, ladudes haridusvundamenti tuleviku väljakutsete lahendamiseks!
Elagu Võru Gümnaasium!
