• Õppetöö toimub Gümnaasiumi riikliku õppekava (GRÕK) alusel. Vastavalt kooli õppekavale on õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul 96 kursust* (1 kursus koosneb 21 tunnist (1 tund = 75min)). Neist 69 on õppeainete kohustuslikud kursused, mis on ühesugused ja kohustuslikud kõigile Eesti gümnaasiumiõpilastele. Kohustuslikele kursustele lisanduvad kooli poolt valitud õppimist toetavad lisakursused ning suuna- ja valikkursused. Õpilasuurimuse või praktilise töö eest on ette nähtud 1 lisakursus.

Uus oppekava uuesti

* 2017/2018. õppeaastal õpinguid alustanutele 97 kursust, sest lisandus õpioskuste kursus "Johannese akadeemia".

  • Suunakursuseid on kokku 7 ja need valib õpilane kooli poolt väljapakutud õppesuuna valikuga. Suunakursused toimuvad 11. ja 12. klassis.

Uus suund

  • Igal õpilasel on võimalus valida 8 Võru Gümnaasiumis pakutavat valikkursust: 10. klassis 3 valikkursust, 11. klassis 3 valikkursust ja 12. klassis 2 valikkursust. Valikkursused on üldjuhul ülekoolilised ja need toimuvad selleks ette nähtud valikainete nädalatel. Erandiks on A2-keeleoskustasemel võõrkeel, mis toimub perioodide jooksul ja mille valimisel peab õpilane osalema ka valikainete nädalatel. Nädala jooksul õpib õpilane ühte valikainet, muid õppeaineid sel ajal ei õpita. Valikaineid õpetavad Võru Gümnaasiumi õpetajad ja koostööpartnerid. Valikainetele registreerumine toimub iga õppeaasta alguses. Näiteks 2016/2017. õppeaastal oli valikus ligi 50 erinevat valikkursust.

  • Taotluse alusel võib kool õppetöö osana arvestada õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses. Kool arvestab õpingute osana õpilase osalemist huvikoolis (nt õpingud muusikakoolis, kunstikoolis vm) või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses, kui huvikooli esindaja esitab vastavasisulise taotluse õppeaasta alguses 01. oktoobriks, milles on andmed õpingute läbiviija (asutuse/organisatsiooni nimi, juhendaja ja tema kontaktandmed) ja andmed õpingute (kursuse/aine/õppetöö nimi, toimumise aeg, õpingute maht ja lühikirjeldus ning taotletavad õpitulemused) kohta. Kool hindab taotlust ja otsuse teeb direktor oma käskkirjaga. Kui otsus on positiivne, siis maikuu lõpuks tuleb huvikooli esindajal esitada hinneteleht/tõend/tunnistus õpilase õppetegevuses osalemise/õppetulemuste kohta.


Hea teada!

  • Iga kursuse (sh valikkursuse) lõpus saab õpilane kursusehinde, ühe õppeaine kõigi kursusehinnete põhjal pannakse õppeaines koondhinne ehk kooliastmehinne, mis läheb lõputunnistusele;
  • Hindamine toimub viie palli süsteemis: 5 - "väga hea", 4 - "hea", 3 - "rahuldav", 2 - "kasin", 1 - "mitterahuldav";
  • Valikkursuste hindamisel kasutatakse üldiselt hinnanguid: "arvestatud" või "mittearvestatud";
  • Gümnaasiumi lõputunnistuse saab õpilane, kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad (valikkursuste puhul arvestatud (või rahuldavad)) ning kes on sooritanud kolm riigieksamit (eesti keel, matemaatika, võõrkeel), sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele koolieksami ja koostanud õpilasuurimuse või praktilise töö;
  • Gümnaasiumis arvestatakse kooli õppekavavälist õppimist ja tegevust, nt õppimine muusikakoolis, osalemine teaduskoolis, spordiga põhjalik tegelemine jms.
  • Põhikoolis õpitakse vähemalt kahte võõrkeelt. A-võõrkeele (tavaliselt inglise keele) õppimist alustatakse varem ja B-võõrkeele (tavaliselt saksa või vene keele) õppimine lisandub hiljem. Ka gümnaasiumis tuleb õppida vähemalt kahte võõrkeelt. Kolme aastaga tuleb mõlemas kohustuslikus võõrkeeles jõuda nii kirjalikult kui suuliselt kindlale keeleoskuse tasemele. Gümnaasiumilõpetaja keeleoskuse tasemeid nimetatakse B1 või B2 ja need on ühtsed kogu Euroopas.